Autor: oiguskindlus
-
Igal isikul on õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid andmete töötlejalt
Tänapäeva infoühiskonnaajastu taustsüsteemil töödeldakse väga paljusid isikuandmeid, sest andmete liikumine on jäetud üldjuhul kasutajaliidese taha infosüsteemide omavaheliseks tööks. See tähendab, et andmeid töödeldakse erinevate andmekogude, standardlahenduste ja infosüsteemide vahel oma ülesannete täitmiseks. Lisaks töödeldakse andmeid eraõiguslike isikute poolt (kellele andmeid on vabatahlikult edastatud). Isikuandmete kaitse seadus on näinud sellisteks juhtumiteks isiku õiguste kaitseks isiku õiguse…
-
Mis asi on teabenõue?
Teabenõude regulatsioon on kehtestatud avaliku teabe seaduses, mis sätestab teabenõude olemuse, teabevaldaja vastamise tähtajad ning teabenõudele vastamise viisi. Teabenõue on teabenõudja poolt teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabeks loetakse mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. See…
-
Mis asi on vaidemenetlus?
Vaidemenetlus on isiku võimalus enne kohtusse pöörumist esitada vaie otsuse või toimingu teinud haldusorganile. Vaidemenetlus ei pea olema eelduseks, et pöörduda kohtusse – kohustamiskaebuse või haldusakti tühistamiskaebuse võib esitada otse halduskohtusse. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb…
-
Tuleviku e-teenuste riik
Elame tõenäoliselt lähitulevikus riigis, kus avalikud teenused on läbi mõeldud, mugavad ning võimalikult odavad. Ametnik ei pea tööl olema selle pärast, et meil on ametnikku vaja, kes ootab taotlust, et midagi tegema hakata, vaid meil on vaja aparaati, mis teenib avalikuse huve ilma nende poolse tõuketa või tahteavalduseta. Riik peab hakkama toimima teistsuguselt – niiviisi,…
-
Millisel õiguslikul alusel võib isikuandmeid töödelda?
Isikuandmete töötlemist reguleerib üle-Euroopaliselt ühetaoline isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR – General Data Protection Regulation) ning Eesti siseriiklikus õiguses isikuandmete kaitse seadus. Igal juhul on andmete töötleja kohustatud Teile põhjendama, millisel õiguslikul alusel andmete töötlemise õigus tuleneb. Üldjuhul eraõiguslikes suhetes on selleks nõusolek, mis võib olla sätestatud lepingu tingimusena või eraldiseisev nõusolek, mille isik annab eraldi.…
-
Mis asi on teabenõue?
Teabenõude regulatsioon on kehtestatud avaliku teabe seaduses, mis sätestab teabenõude olemuse, teabevaldaja vastamise tähtajad ning teabenõudele vastamise viisi. Teabenõue on teabenõudja poolt teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabeks loetakse mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. See…
-
Igal isikul õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid andmete töötlejalt
Tänapäeva infoühiskonnaajastu taustsüsteemil töödeldakse väga paljusid isikuandmeid, sest andmete liikumine on jäetud üldjuhul kasutajaliidese taha infosüsteemide omavaheliseks tööks. See tähendab, et andmeid töödeldakse erinevate andmekogude, standardlahenduste ja infosüsteemide vahel oma ülesannete täitmiseks. Lisaks töödeldakse andmeid eraõiguslike isikute poolt (kellele andmeid on vabatahlikult edastatud). Isikuandmete kaitse seadus on näinud sellisteks juhtumiteks isiku õiguste kaitseks isiku õiguse…
-
Millised on üürniku õigused kui üüritul asjal tekib puudus või takistus asja kasutamisel?
Võlaõigusseadus sätestab § 275 põhimõtte, mille kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega, kui üürilepingus on üritatud kokku leppida nendes asjades, milles seadus on sätestanud kindla reegli, kuidas tuleb käituda, siis seadus prevaleerib omavahelise lepingu suhtes kui selline kokkulepe või leping on osaliselt üürnikku…
-
Mis asi on võlasuhe ja kuidas see tekib?
Võlaõigusseadus sätestab võlasuhte mõiste, mille kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita…
-
Mida silmas pidada auto ostu-müügi lepingu sõlmimisel?
Lepinguõiguses on kahe poole ühine kokkulepe väga tähtis alates offerdist-akseptist kuni asja üleandmiseni. Elus müüakse tihti erinevaid asju ja tõenäoliselt puutume elus kokku ka vähemalt ühe auto ostu-müügi tehinguga. Seega on väga oluline enda jaoks välja mõelda, milline on Sinu roll auto müügi tehingus. Juhul, kui oled müüja, siis peaksid teadma, mida tähendab näiteks asja…