Võlaõigusseadus sätestab § 275 põhimõtte, mille kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega, kui üürilepingus on üritatud kokku leppida nendes asjades, milles seadus on sätestanud kindla reegli, kuidas tuleb käituda, siis seadus prevaleerib omavahelise lepingu suhtes kui selline kokkulepe või leping on osaliselt üürnikku kahjustav. Nimetatud põhimõte kehtib ka puuduste kõrvaldamise korral, kui lepingus pole teisiti kokku lepitud. Lepingu kohaselt võivad üürnik ja üürileandja kokku leppida selles, et üürnik teostab üüritul pinnal remonttöid. Kui selles kokku lepitud ei ole, siis tuleb lähtuda seaduses sätestatud korrast.
Seega võlaõigusseadus sätestab muuhulgas ka õigused üürnikule, kui üüritud asjal tekib puudus ja asja kasutamise takistus. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt võlaõigusseaduse §-s 279 sätestatule;
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
4) alandada üüri vastavalt võlaõigusseaduse §-s 296 sätestatule;
5) hoiustada üüri vastavalt võlaõigusseaduse §-s 298 sätestatule.