Elame tõenäoliselt lähitulevikus riigis, kus avalikud teenused on läbi mõeldud, mugavad ning võimalikult odavad. Ametnik ei pea tööl olema selle pärast, et meil on ametnikku vaja, kes ootab taotlust, et midagi tegema hakata, vaid meil on vaja aparaati, mis teenib avalikuse huve ilma nende poolse tõuketa või tahteavalduseta. Riik peab hakkama toimima teistsuguselt – niiviisi, et riik juba teab, et tema elanikel on mure ning ta teab kuidas seda lahendada.
Andmed ja tööprotsessid
Kas juba tundub utoopiline? Tegelikult tekivad meie e-riigis iga päev isikute ning nendega seotud tegevuste kohta andmeid, mida ei tegelikult veel seostata piisavalt ning andmekogud tegelevad üksnes oma lähteülesannetes kirjeldatud probleemi lahendamisega. Andmeid ja tööprotsesse tuleks koos vaadata ning neid maksimaalselt rakendada. Hetkel ei ole selge, kas andmekogudes sisalduvate andmetega saaks luua uut lisandväärtust ning kaudselt muutes kõigi meie elu lihtsamaks ning mugavamaks. Iga andmekogu asutatakse ning arendatakse välja konkreetse seadusest tuleneva ülesande lahendamiseks. Kuivõrd meil kehtib andmete ristkasutuse põhimõte, siis see kehtib üksnes andmete töötlemise osas, kuid tööprotsesside osas peaks see sama moodi kehtima. On tõenäoline, et ühe ministeeriumi ja tema valitsemisala asutused töötavad välja samu tehnilisi lahendusi, näiteks on tugiteenused (raamatupidamine, dokumendihaldus või muu haldusmenetlusega seonduv) ning siin oleks võimalik tööprotsesse konsolideerida. Sama põhimõte peaks kehtima ka sellisel juhul, kui asutusel on mitmeid erinevaid ülesandeid, kuid teatud haldusmenetlus viiakse algusest kuni lõpuni ikkagi samamoodi läbi.
Andmed ja tööprotsessid vajavad analüüsi
Seega, kui me alustaksime olemasolevate andmekogude auditeerimisega, võime leida väga palju dubleerimist ning ebaotstarbekaid tööprotsesse, mida tuleks ära jätta või konsolideerida. See vabastaks rahalisi võimalusi uute süsteemide arendamiseks. Kui vastav analüüs on tehtud, siis peaks isiku vaates välja töötama sündmusteenuse protsesse, mis võimaldaks mitmel asutusel automaatselt pakkuda avalike teenuseid efektiivsemalt ning kiiremini. Kõige parem oleks, kui isik selles vaates käivitab ühes asutuses töö ning samal ajal teab järgmised kaks või enamat asutust, et isikul on probleem, mida tuleks avalike teenuste omajal kohe lahendama hakata.
Kõike ei ole võimalik automatiseerida
Ei saa väita, et selliseid tööprotsesse ei oleks. Me liigume jõudsalt sinna. Näiteks võimaldab sotsiaalvaldkonnas lapse sünni registreerimise järgselt Sotsiaalkindlustusameti tööd reguleerivad õigusaktid ning tehniline lahendus ise proaktiivselt tuvastada uus ilmakodanik ning pakkuda automaatselt lapsetoetusi. Samas on osa tööprotsesse piisavalt keerukad, et eeldavad kasutaja enda juhtimist, et lõplik otsus teha. See tähendab, et igasugune paindlikus võtab selgelt hoogu maha automatiseerimisel, sest viimane eeldab lihtsaid jah või ei otsuseid. See ei pruugi olla iseenesest halb, kuid mõjutab tehnoloogilisi lahendusi ning muid võimalike tuleviku lahendusi.
Algoritmid otsustavad heaolu
Tuleviku lahendused peakski olema sellised, mis võimaldavad isikut sünnist jälgida ning pakkuda ise tekkivate probleemide lahendamisel abi. Samal ajal tuleks lahendada küsimused, kui palju peaks isik ise seda auditeerima, mida riik on tema eest otsustanud. Siin on tõsine õiguslik küsimus isiku eneseteostuse ning otsustusvabaduse piiramisega. Samuti ei saa eeldada, et kõik isikud soovivad igasugust riigi abi automaatselt. Lähtealus võiks olla see, et arendada tuleks algoritmi, mis tooks kasu võimalikult paljudele isikutele. Ülejäänute osas saavad isikud teenustest loobuda.
Tuleviku lahendused on veelgi ambitsioonikamate ülesannetega, näiteks võimaldab meie taskus olev telefonikaamera salvestada pilti ning tekitada sellega liitreaalsus. Liitreaalsuses tähendaks see, et kaameraga näitatava objekti kohta kogutakse ning töödeldakse andmeid ning pakutakse võimalike lahendusi probleemi kiireks lahendamiseks. Näiteks võiks tulevikus olla võimalik, et isik näitab telefoniga krunti ning telefonil kajastuvad kõik võimalikud piirangud maja ehitamisel. Miks mitte ei võiks telefonid ja nutikellad pakkuda meile soovitusi oma tervise parandamiseks? See informatsioon oleks näiteks väga oluline perearstile või Eesti Haigekassale teenuste pakkumiseks.