Teabenõude regulatsioon on kehtestatud avaliku teabe seaduses, mis sätestab teabenõude olemuse, teabevaldaja vastamise tähtajad ning teabenõudele vastamise viisi. Teabenõue on teabenõudja poolt teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.
Teabeks loetakse mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. See tähendab, et teabenõudele saab reageerida üksnes isik, kes täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. Selleks võib olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraisik, kes täidab seadusest tulenevaid ülesandeid haldusakti või lepingu alusel. Seega teised isikud ei ole kohustatud teabenõudele vastama, kui selline kohustus ei tulene otseselt seadusest.
Teabenõudele tuleb vastata avaliku teabe seaduse § 18 alusel viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Sama seaduse § 19 lubab teabenõudele vastamise tähtaega pikendada, kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev. Selleks võib teabevaldaja (riigi- või kohalik omavalitsuse asutus või teised isikud) teabenõudele täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale jälle viie tööpäeva jooksul.