Mis asi on vaidemenetlus?

Vaidemenetlus on isiku võimalus enne kohtusse pöörumist esitada vaie otsuse või toimingu teinud haldusorganile. Vaidemenetlus ei pea olema eelduseks, et pöörduda kohtusse – kohustamiskaebuse või haldusakti tühistamiskaebuse võib esitada otse halduskohtusse. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus… Loe edasi →

Mis asi on teabenõue?

Teabenõude regulatsioon on kehtestatud avaliku teabe seaduses, mis sätestab teabenõude olemuse, teabevaldaja vastamise tähtajad ning teabenõudele vastamise viisi. Teabenõue on teabenõudja poolt teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabeks loetakse mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. See tähendab, et teabenõudele saab reageerida… Loe edasi →

Igal isikul õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid andmete töötlejalt

Tänapäeva infoühiskonnaajastu taustsüsteemil töödeldakse väga paljusid isikuandmeid, sest andmete liikumine on jäetud üldjuhul kasutajaliidese taha infosüsteemide omavaheliseks tööks. See tähendab, et andmeid töödeldakse erinevate andmekogude, standardlahenduste ja infosüsteemide vahel oma ülesannete täitmiseks. Lisaks töödeldakse andmeid eraõiguslike isikute poolt (kellele andmeid on vabatahlikult edastatud). Isikuandmete kaitse seadus on näinud sellisteks juhtumiteks isiku õiguste kaitseks isiku õiguse nõuda andmete töötlejatelt tema kohta… Loe edasi →

Millised on üürniku õigused kui üüritul asjal tekib puudus või takistus asja kasutamisel?

Võlaõigusseadus sätestab § 275 põhimõtte, mille kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega, kui üürilepingus on üritatud kokku leppida nendes asjades, milles seadus on sätestanud kindla reegli, kuidas tuleb käituda, siis seadus prevaleerib omavahelise lepingu suhtes kui selline kokkulepe või leping on osaliselt üürnikku kahjustav. Nimetatud põhimõte kehtib ka… Loe edasi →

Töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse alusel

Töölepingu lõpetamist reguleerib Eestis töölepingu seadus. Töölepingu seadus sätestab töölepingu mõiste, töölepingu sõlmimise, töötaja ja tööandja kohustused, töötaja vastutuse piirangud ja viimase suure teemana töölepingu lõppemise ja ülemineku. Töötaja ja tööandja saavad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Juhul, kui tööleping on tähtajaline, siis selline tööleping lõppeb tähtaja möödumisel. Töölepingu seaduse § 80 lõige 3 sätestab erisuse… Loe edasi →

Mis asi on võlasuhe ja kuidas see tekib?

Võlaõigusseadus sätestab võlasuhte mõiste, mille kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest;… Loe edasi →

Mida silmas pidada auto ostu-müügi lepingu sõlmimisel?

Lepinguõiguses on kahe poole ühine kokkulepe väga tähtis alates offerdist-akseptist kuni asja üleandmiseni. Elus müüakse tihti erinevaid asju ja tõenäoliselt puutume elus kokku ka vähemalt ühe auto ostu-müügi tehinguga. Seega on väga oluline enda jaoks välja mõelda, milline on Sinu roll auto müügi tehingus. Juhul, kui oled müüja, siis peaksid teadma, mida tähendab näiteks asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko… Loe edasi →